Uelsen
Uelsen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Valla pindala on 19,46 km². 31. detsembril 2015 elas seal 5558 inimest.
Uelsen kuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Uelsen ja on selle keskus.
Uelseni vald asub Alam-Saksimaa lääneosas, Hollandi piiril, umbes 30 km Enschedest põhjas ja 15 km Nordhornist loodes.
* Umbes 690: Tehti eeltööd suurele Uelseni kogudusele, mille taga oli arvatavasti misjonär Willibrord.
* 1131: Uelsenit on esmamaininud dokumendis Utrechti piiskop. Sel ajal kuulus Uelsen Twentele (nüüd Hollandis), mis siis kuulus Saksa keisririiki, nagu ka Utrecht.
* Umbes 1300: Krahv ten Tooreni või von Thurni linnus seisis Uelsenis. (Lossi varemeid kasutati 19. sajandi keskpaigas sünagoogina.)
* 1312: Uelseni omandus läks Bentheimi krahvile.
* 1544: Luterlik usutunnistus juurutati Uelsenis. Algas Reformatsioon.
* 1546: Keiser Karl V ajal suleti piiriületused ja Uelsen oli Hollandist ära lõigatud.
Valla pindala on 19,46 km². 31. detsembril 2015 elas seal 5558 inimest.
Uelsen kuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Uelsen ja on selle keskus.
Uelseni vald asub Alam-Saksimaa lääneosas, Hollandi piiril, umbes 30 km Enschedest põhjas ja 15 km Nordhornist loodes.
* Umbes 690: Tehti eeltööd suurele Uelseni kogudusele, mille taga oli arvatavasti misjonär Willibrord.
* 1131: Uelsenit on esmamaininud dokumendis Utrechti piiskop. Sel ajal kuulus Uelsen Twentele (nüüd Hollandis), mis siis kuulus Saksa keisririiki, nagu ka Utrecht.
* Umbes 1300: Krahv ten Tooreni või von Thurni linnus seisis Uelsenis. (Lossi varemeid kasutati 19. sajandi keskpaigas sünagoogina.)
* 1312: Uelseni omandus läks Bentheimi krahvile.
* 1544: Luterlik usutunnistus juurutati Uelsenis. Algas Reformatsioon.
* 1546: Keiser Karl V ajal suleti piiriületused ja Uelsen oli Hollandist ära lõigatud.
Kaart - Uelsen
Kaart
Maa (piirkond) - Saksamaa
 |
 |
| Saksamaa lipp | |
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 83 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| DE | Saksa keel (German language) |
